Politihkka ja váikkuheapmi

Don gii orut Oarje Götalanddas sáhtát váikkuhit máŋgga jearaldahkii mat leat du lahka. Oarje Götalanddaguovllu stivrejit politihkkarat geaid guovlluolbmot ieža leat válljen. Mot don jienastat báikkálašválggain váikkuha mot du vearroruđat gevtojuvvojit. Oassi dan vearus man mávssát manná doibmii man guovlu doallá, mii ovdamearkka dihte buohccedikšun, fárrolastrafihka ja kultuvra. Don jienastat guovloválggain juohke njealját jagi seamma áigge go leat válggat riikkabeaive – ja gielddaválggat.

Ná stivrejuvvo Oarje Götalanddaguovlu

Oarje Götalanddaguovllu stivrejit politihkalašmearrádusat. Guovlluhálddahus mearrida ollislaš ulbmiliin ja prioritéremiin. Oarje Götalandda riikkavuložat válljejit daid 149 lahtu almmolašválggain.

Báikkálašhálddahus váldá mearrádusaid ollislaš ulbmiliin ja prioriteremiin Oarje Götalanddaguovllus (VGR). Eará mearrádusaid mat dárbbahuvvojit vai doaibma galgá doaibmat váldet lávdegottit ja stivrrat.

Oarje Götalanddaguovllus leat sullii 1100 politihkkara. Daid lea guovlluhálddahus namuhan ja sii bohtet olles Oarje Götalanddas. Eatnasat sis diksot iežaset politihkalaš barggu friddja-áigge.

Politihkkariid bargun lea mearridit doaimmaid háltti, ekonomiija, ulbmiliid ja prioriteremiid. Virgeolbmáid bargun lea doaimmahit ja ovddidit doaimmaid politihkalaš mearrádusaid vuođul.

Politihkalaš organisašuvnnaid dorjot virgeolbmot geat dahket dutkamiid, analysaid ja árvvoštallamiid, hábmejit plánaid ja evttohusaid politihkalaš mearrádusaid vuođđun.

Politihkalaš váldi

Oarje Götalanddaguovllu politihkkarat ovddastit sierra politihkalaš bellodagaid. Bellodagaid juohkašupmi guovlluhálddahusas-mandáhttajuohku vuolgá–válgabohtosis . Dávjjimusat stivrejit dat bellodagat geain ovttas lea majoriteahtta, dat mearkkaša unnimus 75 149 mandáhtas. Maŋŋel 2014 válgga hábmejit Moderáhtat, Birasbellodat, Liberálat, Guovddášbellodat och Kristtalašdemokráhtat majoritehta 76:n 149 hálddahusa mandáhtas. Dálá opposišuvdna guovlluhálddahusas čoahkkana Socialdemokráhtain, Gurutbellodagas och Sverigedemokráhtain.

Mandáhtajuohku maid stivre galle lahtu bellodagas lea hálddahusas ja stivrras,dego báikkiid juogus sátnejođiheaddjin, vuosttas ja nuppi sátnejođiheaddjin.

Ná sáhtát váikkuhit

Vuđoleamoš vuohki váikkuhit representatiiva demokratiijas dego Ruoŧŧá lea jienasteapmi. Go leat válggat attát jienat daidda politihkkariidda dehe bellodahkii man don jáhkát hábmet Oarje Götalanddaguovllus dainna vugiin mas liikot buoremusat.

Ovdamearka got sáhtát váikkuhit:

Jienastit guovlluválggain

Guovllustivra válljejuvvo almmolašválggain juohke njealját jagi. Boahtte válggat leat čakčamánu 2018. Válggaid gaskkan leat eará vejolašvuođat geahččalit váikkuhit

Háhka dieđu

Ovdalgo juoga mearriduvvo leat plánenproseassat, gos sierra čovdosat ja evttohusat dutkojuvvojit, ságastallojit ja árvvoštallojit. Háhka dieđu dain jearaldagain main dus lea beroštupmi. Geas ja geain lea vástu? Mot ja gos mearrádusat váldojit? Mii lea duogáš? Loga Oarje Götalanddaguovlu fierpmádagas, oza diaries, daga jearaldagaid virgeolbmáide ja politihkkariidda, háhka dieđuid, omd. neahtas. Doaimmaid ja hálddahusaid hoavddat váldet mearrádusaid

Eanas lea almmolaš

Almmolašprinsihppa addá dutnje rievtti lohkat buot dokumeanttaid, mat čállojit dehe bohtet Oarje Götalanddaguvlui. Spiehkastahkan suollemasvuođa áššebáhpirat, ovdamearkka dihte buohccejournálat ja buhtis bargomateriálat.

Gallet guovllustivrra čoahkkimiin

Guovllustivra čoahkkimat leat almmolaččat- buot leat buresboahtin boahtit guldalit. Don sáhtát maid čuovvut čoahkkimiid njuolggosáddagin vgregion.se:s ja lagasrádios. Báddemat ovddit čoahkkimiin leat maid vgregion.se:s.

Riikkavulošságastallan

Dearvvašvuođa- ja buohccedivššulávdegottiid bargun lea ságastit lávdegotti geográfalaš guovllu orruiguin. Dearvvašvuođa- ja buohccedivššulávdegottiin lea vástu primáradivššus, buohccedivššus, bátnedivššus, álbmotdearvvašvuođajearaldagain ja jearaldagain mat gusket doaibmahehttejun olbmuid. Du sáhtát jorgasit njuolga soames lávdegotti politihkkara beallái geasa dus lea luohttámuš dehe dovddat. Dearvvašvuođa- ja buohccedivššulávdegottiin lea dan lassin dávjjet oktavuohta sierra geavaheaddjijoavkkuiguin ja organišašunnaiguin.

Dearvvašvuođa- ja buohccedivššulávdegotti riikkavulošságastallamat

Váldde oktavuođa politihkkariin

Don sáhtát maid váldit oktavuođa ovttain dehe máŋggain politihkkariin njuolga telefovnna, mejla dehe reivve bakte. Jus háliidat deaivvadit politihkkariin soabadat áiggi deaivvadeapmái.

Váldde oktavuođa virgeolbmáin

Don sáhtát maid guođđit dehe sáddet iežat oainnuid ja evttohusaid vásttolaš virgeolbmái. Don sáhtát mejlet njuolga vástoolbmui dehe diarieii, mii registrere du jearaldaga ja sádde ovddos guvlui rivttes olbmui.

Debatteret

Don sáhtát luovvat beroštumi iežat jearaldahkii ja boktit ságastallama čállimiin álbmotossodatčállosa ja debáhttaartihkkala dehe geavtit sosiálamediaid sierra ládje, omd. bloggemiin, twitteriin dehe debatteret sierra webbasiidduin.

Doaibmat politihkalaččat

Don sáhtát maid jorgasit soames politihkalaš bellodaga beallái mas soaitá leat beroštupmi doaimmahit du jearaldaga. Ieš doaibmat politihkalaččat lea dieđusge buoremus vuohki váikkuhit

Demokratiijatoarga

Miehtá Oarje Götalandda gymnásain ordnejuvvo Demokratiijatoarga, gos guovllupolitihkkarat ságastit gymnásaohppiiguin jearaldagain maidda nuorain lea beroštupmi.

Oarje Götalandda Demokratiijatoarga

Ovttaskas olbmot

Jus háliidat váikkuhit juosa mii guoskkaha ovttaskas olbmo, omd. buohcci divššu, dikšuma ja fuolaheami, berret vuosttažin jorgasit áššáigullevaš bargoveaga, doaimma dehe dan njunnošii. Don sáhtát maid jorgasit soames buohccelávdegotti beallái. Politihkkarat eai dábálaččat seahkán áššiide mat gusket ovttaskas olbmuid

Senast uppdaterad: 2017-10-17 11:24